Esimene hommik Castletroys,
ärkamine võõras kodus. Toas oli väga külm ja niiske. Peale selle olin ma veel haigeks ka jäänud ning rääkida
ei saanud ma üldse, sest häält lihtsalt ei tulnud! Minu peres oli kokku 7 inimest, mis tähendas et hommikul oli üks suur sagimine. Hommikusöögiks hommikuhelbed
ja tee piimaga. Minu esimene ja viimane kord juua teed piimaga! Kodust anti kaasa lõunasöök (võileivad, õun, müslibatoon), mis olid pakitud minu nimelisse kotikesse. Koolis pidime olema umbes 08:45, sest Sean,
minu host, pidi minema tähtsale rugby mängule, samal ajal teised projektis
osalejad magasid kodus! Sean tutvustas mind kõikidele oma sõpradele – väga
viisakad, sõbralikud ja toredad inimesed! Üks selle kooli hispaania keele
õpetaja rääkis õpilastele päevaplaanist ning mainis ka et nende seas on
eestlane ja kõik plaksutasid mulle! Väga kihvt tunne oli. Siis jäin ma üksi.
Üksi täiesti võõraste inimeste keskele. Tundsin end halvasti. Õnneks olid
tüdrukud väga uudishimulikud ja küsisid palju küsimusi minu kui ka Eesti kohta. Me
läksime Limericki Ülikooli, seal oli meil umbes tunniajane loeng ärist. Väga
põnev ja huvitav oli kuulata 2 noort meest rääkimas nii südames sellest, mis
neile endale huvi pakub ja nad tõid palju näiteid ja küsimusi elu kohta. (http://www.ul.ie/ ) Olin väga rahul, et minu inglise keele oskus on piisavalt hea, et peaaegu kõigest aru saada mis seal räägiti. Ülikoolis käidud, läksime
kooli tagasi kus said kõik projektis osalejad kokku. Väga hea meel oli eestlasi
näha, sest võõras seltskonnas olemine muutus väga ebamugavaks. Sõitsime vaatama
hurlingu mängu: üks populaarsemaid spordialasid Iirimaal. (https://www.youtube.com/watch?v=reqwQLUsibQ
) Mängisid Castletroy ja mingi muu kool. Projektis osalevad iirlased elasid
väga kaasa ja ergutasid oma kooli mängijaid koolist kaasa võetud trummidega
ning laulsid. Castletroy võitis! Mängu lõpuks olime väsinud ja meil oli väga külm. Aga see kui õhukeste riietega iirlased ringi käivad lausa hirmutas meid. Väga vähesed kandsid jopet, rohkem käidi dressipluuside väel. Ja isegi kui nad külmast värisesid, ei pannud nad end soojemalt riidesse. Tunniajane tagasisõit: poisid mängisid trumme ja laulsid. Igav ei hakanud meil
kordagi. Tagasi kodudes, puhkasime ning seejärel läksid enamus projektis
osalejad kinno. Vaatasime filmi Taken 3. Peale kino läksime me Elizabethi ja
tema hosti Conori juurde, kus tutvusime üksteisega ning mängiti kitarri ja
lauldi. Umbes 23.30 läksime koju. Nii mööduski üks meie toredatest päevadest Iirimaal.
 |
| Mina ja minu host Sean kolmandal päeval |
