Reede - meie viies ja ühtlasi (eel)viimane päev Iirimaal. Järgmine päev koosnes ainult bussi- ja lennukisõitudest.
Mida lähemale tuleb kojusõit, seda kurvemaks me muutume. Oleme oma peredega harjunud ja kõigiga lähedamaks saanud. Isegi vasakpoolne liiklus pole enam hirmutav.
Meie päev algas bussisõiduga Thomand Park Stadiumile, kus käisime rugby muuseumiga tutvumas ja hiljem staadionit vaatamas. Muuseum oli väga hästi ja kaasahaaravalt planeeritud - alguses oli juttu ajaloost ja lõpus oli rugby tänapäevane kultuur. Võib kahtlemata öelda, et rugby on iirlaste seas väga populaarne ja armastatud. Nägime ju kohe, kuidas seal olles olid Iiri poisid õhinas kõigest.
 |
| Staadion |
 |
| "To the Brave and Faithul Nothing is Impossible" |
Hiljem käisime Loch Guri võlusid imetlemas. On legend, et hetkel on järve all kunagine küla.
Kõht oli juba hommikusöögist tühi ja meid ootas lõuna Adare Manoris. Meid kostitati maitsva juurviljasupiga ja erinevate võileibadega. Hiljem avanes meile võimalus näha seal lähedal asuvat hotelli, kus see aeg olid tegelikult renoveerimistööd.
 |
| Olgu öeldud, et selles toas maksis üks öö 900 eurot (ilma hommikusöögita) |
Kiirustades tuli meil sõita tagasi Castletroysse, kuna mõndadel poistel oli koolis trenn. Meie Ülleriniga sõitsime oma koju, kus saime veidi puhata. Siis tuli hakata valmistuma Joe poole minekuks. Joe, kes võõrustas sakslast, korraldas meile kõigile peo enda majas. Koosolemine oli tore - räägiti juttu, mängiti piljardit, tantsiti limbot ja samuti tähistasime ühe Itaalia poisi sünnipäeva. Kõik koos laulsime talle ja hiljem sõime maitsvat kooki.
Ma võin öelda, et paljudega jaoks oligi see tere-head aega pidu, sest mõndadega sai seal alles esimest korda suhelda ja siis juba oligi järgmine päev äraminek. Tegime mälestuseks pilte, kallistasime ja jätsime kõik hüvasti. Ja oligi viimane öö meie Iirimaa kodus.
Wherever you go whatever you do may the Luck of the Irish be there with you. Irish Blessing
Kati
