Saksamaa 2. päev

Teisel päeval oli tekkinud juba väike kohanemine ning polnud nii raske harjuda sealse hommikuga.
Äratus oli nagu ikka 7.30 ning seejärel sai kerget hommikusööki süüa ning asusimegi teele.
Transpordiks, kas siis enamasti minu vahetuspartneri ema sõidutas meid või siis hoopis Johanna oma (kuna nad olid parimad sõbrad)


Hommikul sõitsimegi bussijaama ja sealt edasi suundusime juba Ostheimi ning külastasime kohaliku orgaanilise karastusjoogi "Bionade"
tootmispaika. Sealt räägiti meile lähemalt igast tootmise sammust ning toote kasulikkusest ja loodussäästlikusest. Saime ka maitsta toote juuretist
või siis nii öelda toorainet, mis oli üsna mõrkja ja rõveda maitsega. Käisime ka kohalikus kasvanduses, kus siis kasvatati vajalike marju joogi tootmiseks
ning selleks marjaks oli leedrimari (elderberry), mida Eestis ei leidu.

Sealt edasi sõitsime bussiga rabasse, mida tuntakse nime all Black Moor. Seal saime teha pika
jalutuskäigu ning sõbruneda projektikaaslastega.

    Kui sõbrunemine sai tehtud sõitsime Wasserkuppe mäele, kus saime nautida lõbusõitu turvalistel rööbastel ning saime ka lõpuks kõhud täis! Pärast seda sõitsime tagasi bussijaama.

Tagasi jõudes saime natuke ringi käia poodides ning meil oli ka õhtune disko, kus oli kohal palju rahvast ning sai kingi kulutada ja tutvustada välismaalastele ka seda Eesti muusikat.

Esitlus Rhönist

Saksamaa 1. päev

Esimesel päeval pidin ärkama harjumatult vara, sest mind tuldi äratama juba kell 7.30. Hommikuks sõi minu host iga päev värskeid saiakesi erinevate kreemidega ja mult küsiti korduvalt, kas ma tean mis asi Nutella on ja kas seda eestis ka saab.

Kooli pidime minema  kella üheksaks, sinna sõitsime umbes 20 minutit, sest minu host elas Fuldast väljas. Kool oli suurem kui meie oma ja seal oli lihtne ära eksida. Õpilasi oli samuti rohkem kui meil - umbes 1200 ja kooli oli ainult seitsmes kuni  kolmeteistkümnes klass.

Hommikul toimus meil esimesena keeletundide esitlus, mille ajal meie õpetasime teistele eesti keelseid toiduga seotud sõnu. Hääldamine tuli neil päris hästi välja. Minu sakslase lemmik sõna oli millegi pärast šokolaad. Pärast esitlusi oli lõuna, kuhu iga maa õpilased võisid tuua oma maa tavalisi toite.

Pärast lõunat näidati meile Fulda Katedraali ja lossi. Meiega oli kaasas giid, kes rääkis mõlema koha kohta väga palju huvitavaid asju. Hiljem käisime veel iseseisvalt vaatamas ka St. Michael’i kirikut, mis oli samuti põnev. 

Pärast seda oli ette nähtud tunnike oma pead ringi jalutamist aga kuna oli olnud päris väsitav päev siis otsustasime koos sakslasega, et läheme kohe koju tagasi. Õhtul tulid Margit ja Janno oma sakslastega ka meie juurde ja tegime filmiõhtu.


Esitlus Fuldast

Projektikohtumine Fuldas, Saksamaal 5.- 11. oktoobrini

Saksamaal käisid Johanna, Karmi, Margit, Kristjan ja Janno ning õpetajad Hegi, Evelin ja Merike. Juba varsti kirjutavad nad oma reisist lähemalt:-)

Siin on lingid meie ettekandest - Problems in agriculture and forestry in Europe ja tüdrukute tehtud eesti keele tund teemal TOIT.

Lingid Saksamaa fotodega õpetaja Andrealt
Merikese pildid - vol 1 - Fulda, kool ja Bionade
Merikese pildid  - vol 2 Schwarzes moor, Schlitz, Merkers salt mine, Point Alpha, Frankfurt

Chain story - part 2 - Continuation of the Portuguese story

            As we gathered next to the Eiffel Tower, we had some free time. One 'boy' from Portugal had taken an old photo album with him and we started to look at old photos taken from the time when we participated in Erasmus+ project.

„Everyone has changed so much!“ said Merilin. It was true – the last time we met was 35 years ago. Everyone was dressed in a fashionable way now and everyone owned very modern technology (phones, etc.) Our clothes were made using recycled materials. Only Darragh hadn’t changed his environmental views, he wore expensive and exclusive suits, as he was a famous actor now. Marta, the blond girl from Estonia, had dyed her hair pink. She used to wear normal clothes but now she was dressed all in pink. The Irish teacher was here, too. He was still very sprightly and still sporty, although in his 80s. Kati came with her grandchild, who was super adorable. Kati was married to Tiarnan. They lived in Germany, so that they would have equal distance to their homelands Ireland and Estonia.

But we all noticed that when we were young there were a lot of elderly people with grey hair and wrinkles, but nowadays no one could tell the difference between young and elderly people. Today 80-year-olds look like 40-year-oldw without any wrinkles. For example Grace from Ireland was still very skinny and well groomed. You wouldn’t be able to say that she was over 50 now. The reason was that the air was much cleaner and the technology had developed, so people could easily take procedures to improve their appearance.

But then again, the years had gone by, we all have changed and got older, but some things never change – our friendship. We felt that special connection as we all were together under the Eiffel Tower. We felt happiness and wouldn't like to be apart again. We had so much to talk about.

As we were sharing our emotions and talking about our lives we suddenly remembered that we had a problem to solve...

Uus õppeaasta 2015/16

Uuel õppeaastal täienesid meie read 9 õpilase võrra. Kõik nad on 10. klassist: Janno Jaagumets, Kristjan Laugesaar, Johanna Angela Bremen, Karmi Pikkma, Eliise Poopuu, Margit Kerov, Eleonora-Lisette Rjabinin, Annika Viiksaar ja Georg Eessaar.
Loodame kõik, et leiate projektist palju uusi sõpru ja toredaid elamusi!

HUSO suuna õpilased Itaalia ja Sitsiiliaga tutvumas

5. juunil HUSO keelepraktika päeval jagasid Palermos käinud õpilased oma reisimuljeid ja lisaks kuulasime ka teiste projektitöö õpilaste ette valmistatud esitlusi Itaalia ja eriti Sitsiilia kohta.

Päeva teises osas moodustasime rühmad ja iga rühm kirjutas oma nägemuse aheljutu ( chain story) teise osa kohta. Meie peame oma järje kirjutama Portugali osale.

https://drive.google.com/file/d/0B0mdjjk7XDTJZDNWSnFxenRsSlU/view?usp=sharing

Kuigi HUSO õpilaste jaoks oli kogu aheljutt uus ja oli üsna raske sellesse sisse elada, saime nende abiga mitu head ideed, mida  sügisel oma jutu jätkuks kasutada.

Artikkel vallalehes "Kodukant"

Narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi

ehk

kuue riigi noored uurisid eesti keele õppimisväärsuse põhjuseid

Merike Sikk,

projekti EU-topia juht ja koordinaator

Kuigi kooliaasta on juba lõppenud ja suvigi kätte jõudnud, on veel kirjutamata Kadrina Keskkooli rahvusvahelise projektitöö Erasmus+ õpilaste reisist Itaaliasse mai viimasel nädalal. Kolmeaastane projekt EU-topia+ ühendab kuue maa (Itaalia, Portugal, Iirimaa, Saksamaa, Türgi, Eesti) noori ja meid olid seekord esindamas 10 klassi tüdrukud Marta Rummi, Aliise-Maria Pärna, Helene Kristine Viita ja Merilin Särg koos õpetaja Merike Sikuga.

PIldil on vasakult alates Aliise-Maria, Marta, Merilin ja Helene Kristine Palermos eesti keele tundi läbi viimas. 

Kohtumine Palermos

oli noortele väga kodusel, sotsiaalmeedia teemal. Iga maa oli valmistanud ettekande ühest populaarsest neti- või nutikeskkonnast, mille plusse ja miinuseid ühiselt vaagiti. Otse loomulikult valisid Eesti õpilased selleks meie oma uhkuse – Skype’i. Et projekt arutleb tuleviku üle - nimi EU-topia viitab sellele üsna otseselt - siis panid noored rühmatööna kokku ka enda jaoks ideaalse sotsiaalmeedia keskkonna. Rühmades tehti veel koomikseid ja stsenaariume ühiselt kirjutatavale järjeloole. Teine kodune ülesanne oli seotud keeleõppega. Kuna projekti üheks eesmärgiks on ka teiste partnerite keeltega tutvuda, tõi iga maa kõigepealt välja 5 põhjust, miks just nende keelt tasuks õppida. Meie maailmakeeli kõnelevatel partneritel oli seda muidugi kergem teha, aga saime ka meie sellega väga hästi hakkama. Kui juba Hemingway ütles, et igas sadamas võib ühte eestlast kohata, siis on see ju piisav põhjus ilusa eesti keele õppimine ette võtta. Meeleolukates keeletundides said kõik võõraid keeli proovida ja ilmselt olid kõigi lemmikuteks itaallaste źestikeel - kes oleks võinud arvata, et nad mitte niisama temperamentselt kätega ei vehi vaid see on lausa omaette keel! Aga eesti keele tunnist jäi teistele kõige paremini meelde fraas “ narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi“ – see võib olla paras pähkel ka eestlastele.

Pildil on Kadrina tüdrukud Zisa palee ees. 

Projektitegevuste kõrval

jäi aega ka tuututavatest autodest kubiseva miljonilinna Palermoga tutvumiseks. Koos külastasime 12. sajandil araabia stiilis ehitatud Zisa paleed ja Normannide Palee kirikut, mis oma filigraansete ja külluslike ja kullalehtedest mosaiikidega kõik ahhetama pani. Kuna just praegu saavad palermolased palee näitusesaalis näha maailmakuulsa Kolumbia kunstniku Botero näitust „ Via Crucis“ ( Kristuse ristikäik), õnnestus meilgi väga omanäolise käekirjaga kunstniku töid imetleda.

Kõige toredam päev oli aga ilmselt reede, kui kogu kuue maa projektiseltskond jahiga Vahemerele, täpsemalt Türreeni merele sõitma läks. Nagu loodud, oli päev päikseline ja päevitamise vahel tekilt türkiissinist merd ja kaldakaljusid nautides tundsid tüdrukud end nagu filmis. Kahel korral jäi jaht ka ankrusse ja siis saime kõik tulisoolasesse vette end jahutama sulpsata.

Pildil jahutab kuue riigi EU-topia seltskond end pingsa mõtlemise järel jahedas merevees.

Kui juba Itaalias olla,

oleks olnud patt Roomas käimata jätta. Enne Eestisse tagasisõitu tegime ekskursioonipäeva Roomas, kus muidugi kohe sammud Colosseumi juurde seadsime. Teel nägime ära nii Traianuse samba, Kapitooliumi emahundi, Hispaania trepid ja Rooma Foorumi kui Itaalia kuningriigi ühendaja kuningas Vittorio Emmanuele II pühendatud monumendi, mida oma hiiglaslikkuses küll pigem paleeks võiks nimetada. Kahjuks oli kuulus Trevi purskkaev just praegu remondis ja ilma veeta, aga oma õnnemündid saime sinna ikkagi visatud.

Kohustuslik pilt Colosseumi ees.

 Ühised päevad ja õhtud

liidavad noori kiiresti ja nii polegi imestada, et lahkuminekuhommikul olid paljud pisarates – õpetajatena juba teame, et see on kindel märk projektikohtumise õnnestumisest. Õnneks toetavad vahel kirutudki Facebook ja teised sotsiaalmeedia kanalid edasist suhtlust ja tänases, aina väiksemaks muutuvas maailmas on üsna tõenäoline, et kohtutakse edaspidigi. Kindel on aga see, et veebruaris 2016 näeme oma sõpru Eestis.

Pildil on võõrustajate õpetaja Claudia Di Stefano koos ajaloolise plakatiga, mille meie pikaaegsed projektipartnerid, itaallased, valmistasid 2010. aastal esmakordse Eesti külastamise järel.