Projektikohtumine Fuldas, Saksamaal 5.- 11. oktoobrini

Saksamaal käisid Johanna, Karmi, Margit, Kristjan ja Janno ning õpetajad Hegi, Evelin ja Merike. Juba varsti kirjutavad nad oma reisist lähemalt:-)

Siin on lingid meie ettekandest - Problems in agriculture and forestry in Europe ja tüdrukute tehtud eesti keele tund teemal TOIT.

Lingid Saksamaa fotodega õpetaja Andrealt
Merikese pildid - vol 1 - Fulda, kool ja Bionade
Merikese pildid  - vol 2 Schwarzes moor, Schlitz, Merkers salt mine, Point Alpha, Frankfurt

Chain story - part 2 - Continuation of the Portuguese story

            As we gathered next to the Eiffel Tower, we had some free time. One 'boy' from Portugal had taken an old photo album with him and we started to look at old photos taken from the time when we participated in Erasmus+ project.

„Everyone has changed so much!“ said Merilin. It was true – the last time we met was 35 years ago. Everyone was dressed in a fashionable way now and everyone owned very modern technology (phones, etc.) Our clothes were made using recycled materials. Only Darragh hadn’t changed his environmental views, he wore expensive and exclusive suits, as he was a famous actor now. Marta, the blond girl from Estonia, had dyed her hair pink. She used to wear normal clothes but now she was dressed all in pink. The Irish teacher was here, too. He was still very sprightly and still sporty, although in his 80s. Kati came with her grandchild, who was super adorable. Kati was married to Tiarnan. They lived in Germany, so that they would have equal distance to their homelands Ireland and Estonia.

But we all noticed that when we were young there were a lot of elderly people with grey hair and wrinkles, but nowadays no one could tell the difference between young and elderly people. Today 80-year-olds look like 40-year-oldw without any wrinkles. For example Grace from Ireland was still very skinny and well groomed. You wouldn’t be able to say that she was over 50 now. The reason was that the air was much cleaner and the technology had developed, so people could easily take procedures to improve their appearance.

But then again, the years had gone by, we all have changed and got older, but some things never change – our friendship. We felt that special connection as we all were together under the Eiffel Tower. We felt happiness and wouldn't like to be apart again. We had so much to talk about.

As we were sharing our emotions and talking about our lives we suddenly remembered that we had a problem to solve...

Uus õppeaasta 2015/16

Uuel õppeaastal täienesid meie read 9 õpilase võrra. Kõik nad on 10. klassist: Janno Jaagumets, Kristjan Laugesaar, Johanna Angela Bremen, Karmi Pikkma, Eliise Poopuu, Margit Kerov, Eleonora-Lisette Rjabinin, Annika Viiksaar ja Georg Eessaar.
Loodame kõik, et leiate projektist palju uusi sõpru ja toredaid elamusi!

HUSO suuna õpilased Itaalia ja Sitsiiliaga tutvumas

5. juunil HUSO keelepraktika päeval jagasid Palermos käinud õpilased oma reisimuljeid ja lisaks kuulasime ka teiste projektitöö õpilaste ette valmistatud esitlusi Itaalia ja eriti Sitsiilia kohta.

Päeva teises osas moodustasime rühmad ja iga rühm kirjutas oma nägemuse aheljutu ( chain story) teise osa kohta. Meie peame oma järje kirjutama Portugali osale.

https://drive.google.com/file/d/0B0mdjjk7XDTJZDNWSnFxenRsSlU/view?usp=sharing

Kuigi HUSO õpilaste jaoks oli kogu aheljutt uus ja oli üsna raske sellesse sisse elada, saime nende abiga mitu head ideed, mida  sügisel oma jutu jätkuks kasutada.

Artikkel vallalehes "Kodukant"

Narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi

ehk

kuue riigi noored uurisid eesti keele õppimisväärsuse põhjuseid

Merike Sikk,

projekti EU-topia juht ja koordinaator

Kuigi kooliaasta on juba lõppenud ja suvigi kätte jõudnud, on veel kirjutamata Kadrina Keskkooli rahvusvahelise projektitöö Erasmus+ õpilaste reisist Itaaliasse mai viimasel nädalal. Kolmeaastane projekt EU-topia+ ühendab kuue maa (Itaalia, Portugal, Iirimaa, Saksamaa, Türgi, Eesti) noori ja meid olid seekord esindamas 10 klassi tüdrukud Marta Rummi, Aliise-Maria Pärna, Helene Kristine Viita ja Merilin Särg koos õpetaja Merike Sikuga.

PIldil on vasakult alates Aliise-Maria, Marta, Merilin ja Helene Kristine Palermos eesti keele tundi läbi viimas. 

Kohtumine Palermos

oli noortele väga kodusel, sotsiaalmeedia teemal. Iga maa oli valmistanud ettekande ühest populaarsest neti- või nutikeskkonnast, mille plusse ja miinuseid ühiselt vaagiti. Otse loomulikult valisid Eesti õpilased selleks meie oma uhkuse – Skype’i. Et projekt arutleb tuleviku üle - nimi EU-topia viitab sellele üsna otseselt - siis panid noored rühmatööna kokku ka enda jaoks ideaalse sotsiaalmeedia keskkonna. Rühmades tehti veel koomikseid ja stsenaariume ühiselt kirjutatavale järjeloole. Teine kodune ülesanne oli seotud keeleõppega. Kuna projekti üheks eesmärgiks on ka teiste partnerite keeltega tutvuda, tõi iga maa kõigepealt välja 5 põhjust, miks just nende keelt tasuks õppida. Meie maailmakeeli kõnelevatel partneritel oli seda muidugi kergem teha, aga saime ka meie sellega väga hästi hakkama. Kui juba Hemingway ütles, et igas sadamas võib ühte eestlast kohata, siis on see ju piisav põhjus ilusa eesti keele õppimine ette võtta. Meeleolukates keeletundides said kõik võõraid keeli proovida ja ilmselt olid kõigi lemmikuteks itaallaste źestikeel - kes oleks võinud arvata, et nad mitte niisama temperamentselt kätega ei vehi vaid see on lausa omaette keel! Aga eesti keele tunnist jäi teistele kõige paremini meelde fraas “ narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi“ – see võib olla paras pähkel ka eestlastele.

Pildil on Kadrina tüdrukud Zisa palee ees. 

Projektitegevuste kõrval

jäi aega ka tuututavatest autodest kubiseva miljonilinna Palermoga tutvumiseks. Koos külastasime 12. sajandil araabia stiilis ehitatud Zisa paleed ja Normannide Palee kirikut, mis oma filigraansete ja külluslike ja kullalehtedest mosaiikidega kõik ahhetama pani. Kuna just praegu saavad palermolased palee näitusesaalis näha maailmakuulsa Kolumbia kunstniku Botero näitust „ Via Crucis“ ( Kristuse ristikäik), õnnestus meilgi väga omanäolise käekirjaga kunstniku töid imetleda.

Kõige toredam päev oli aga ilmselt reede, kui kogu kuue maa projektiseltskond jahiga Vahemerele, täpsemalt Türreeni merele sõitma läks. Nagu loodud, oli päev päikseline ja päevitamise vahel tekilt türkiissinist merd ja kaldakaljusid nautides tundsid tüdrukud end nagu filmis. Kahel korral jäi jaht ka ankrusse ja siis saime kõik tulisoolasesse vette end jahutama sulpsata.

Pildil jahutab kuue riigi EU-topia seltskond end pingsa mõtlemise järel jahedas merevees.

Kui juba Itaalias olla,

oleks olnud patt Roomas käimata jätta. Enne Eestisse tagasisõitu tegime ekskursioonipäeva Roomas, kus muidugi kohe sammud Colosseumi juurde seadsime. Teel nägime ära nii Traianuse samba, Kapitooliumi emahundi, Hispaania trepid ja Rooma Foorumi kui Itaalia kuningriigi ühendaja kuningas Vittorio Emmanuele II pühendatud monumendi, mida oma hiiglaslikkuses küll pigem paleeks võiks nimetada. Kahjuks oli kuulus Trevi purskkaev just praegu remondis ja ilma veeta, aga oma õnnemündid saime sinna ikkagi visatud.

Kohustuslik pilt Colosseumi ees.

 Ühised päevad ja õhtud

liidavad noori kiiresti ja nii polegi imestada, et lahkuminekuhommikul olid paljud pisarates – õpetajatena juba teame, et see on kindel märk projektikohtumise õnnestumisest. Õnneks toetavad vahel kirutudki Facebook ja teised sotsiaalmeedia kanalid edasist suhtlust ja tänases, aina väiksemaks muutuvas maailmas on üsna tõenäoline, et kohtutakse edaspidigi. Kindel on aga see, et veebruaris 2016 näeme oma sõpru Eestis.

Pildil on võõrustajate õpetaja Claudia Di Stefano koos ajaloolise plakatiga, mille meie pikaaegsed projektipartnerid, itaallased, valmistasid 2010. aastal esmakordse Eesti külastamise järel.

Laupäev- Hüvastijätt ja päev Roomas

Laupäeva öösel pidime me oma itaallastega hüvasti jätma ning kodu poole tulema hakkama. Saime lennujaamas kell 6 öösel kokku. Lahkumine oli raske kuna järgmine kord näeme neid alles veebruaris. Lõpuks saime siiski lennukisse ja hakkasime sõitma Rooma poole.

Rooma jõudes viisime esimese asjana oma kohvrid hotelli. Meil oli kuuene apartement ning see ületas meie ootused kuna see oli väga ilus ning moodne. Umbes kella kümne aeg läksime kõik koos välja. Alguses käisime hommikusööki söömas ning siis läksime kesklinna kus nägime „Rooma kõige koledamat hoonet“ mis meie arust oli tegelikult väga ilus. Nägime ka foorumit ning kuulsat kuju emahundist Romulust ja Remust toitmas. Edasi jalutasime Colosseumi juurde. Võimas oli näha nii kuulsat hoonet, mida mõned meist olid ainult piltidel näinud, ka päriselus oma silmaga näha.  Kuna kell oli umbes üks päeval ning oli väga palav, saime vaba aega ja leppisime kokku, et saame hotellis hiljem kokku et minna Trevi purskkaevu ja Spanish stepside juurde. Meie neljakesi käisime alguses natuke šoppamas kuid siis käisime toidupoes ning ülejäänud aja veetsime oma tubades puhates kuna öösel olime saanud väga vähe magada. Õhtul poole seitsme aeg hakkasime liikuma Spanish stepside poole. Seal saime kokku õpetajaga ning läksime edasi Trevi purskkaevu juurde. Meie kurvastuseks tuli välja, et purskkaevu renoveeriti ning see oli tellingute all ning vett polnudki sees. Hoolimata sellest oli see ikkagi ilus vaatepilt, ning viskasime sinna ka oma õnnesendid. Pärast seda oli meil ülejäänud päev vaba. Pärast väikest ekslemist võõrastel tänavatel, jõudsime ilusti meie kodutänavale tagasi. Otsustasime käia toidupoes ning siis osta endale veel süüa ning minna sellega hotelli. Kui jõudsime tubadesse, saime aru, et olime siiski liiga palju süüa ostnud ning magama minnes olid meie kõhud lõhkemas. 

Kuju emahundist Romuluse ja Remusega

Vaade Spanish stepsidelt alla

Colosseum

Vahepeal eksisime natuke ära

3. ja 4. päev Itaalias

NELJAPÄEV 28.05

Neljapäev möödus meil koolis rühmatööd tehes. Olime eelnevalt kodutööna ennast gruppidesse ära lisanud. Üks grupp tegi analüüsiva esitluse eelnevatel päevadel tehtud esitluste põhjal, teine grupp sai enda kätte mingi maa poolt kirjutatud chain story, millest tuli valmistada dialoog. Kolmandas gruppis joonistati koomiks. Pealepikka lõunapausi tulid hommikupoole valminud tööd esitllusele. Kõik projektis osalejad said omale ka Eutopia särgi. Õhtul toimus meil nn aia-lõpupidu ühe itaallase juures, kus einestasime Sitsiilia päraste söökidega. Emotsioonid olid laes. Inimesed tantsisid ja nautisid õhtut täiel rinnal.

REEDE 29.05

Reedel pidi meil toimuma jahiga sõit Vahemerel. Selleks sõitsime kooli eest välja kell 8. Umbes tunni aja pärast olime jõudnud mere äärde. Ilm oli ilus ning päike lausa küttis. Jõudsime sadamasse täpselt parasjagu varem, et seal veidike ringi uudistada. Endalegi märkamatult olime juba jahil ning sõit võis alata. Nagu eestlastele ikka meeldib soojal maal olles pruuniks saada siis pidime ka meie selle võimaluse ära kasutama. Läksime kohe jahininale, võtsime ennast bikiinide väele ning lasime päikesel ennast pruunistada. Laeva sõit oli ülimalt lahe. Ümberringi olid kaljud ning mäed. Minul tekkis neid vaadates tunne nagu oleksin filmis. Kahel korral jäime ankrusse, et Vahemeres ennast jahutada. Vesi oli üpriski soolane, kuid see-eest mõnusalt jahutav. Vesi oli väga selge ja põhi paistis läbi vee ära. Peale paari tunnist sõitu einestasime laeval pastaga, seejärel randusime ühe linna kaldal. Linnas oli pisut vabaega, mille kulutasime suveniiride ostmisele ning rannas suvitamisele. Tagasisõidul olid paljud juba väga väsinud. Sellest päevast õppisin mina päikesekreemi kasutama, sest päike küttis tõesti väga kõrvetavalt ning põletuse sain minagi. Õhtul, mina koos oma itaallasega ning veel paari teisega käisime jäätist söömas ning jalutasime niisama. Hiljem magama jäädes tundsin ma ennast ülimalt rahuolevalt, sest reis oli ülimalt korda läinud.

Nautimas Vahemere mõnusid

Helene Kristine