Thursday, June 4, 2015

2. päev Itaalias

Teine päev „uues kodus“ ärgata ei olnud enam sugugi nii hirmutav ning tundsime end juba vägagi koduselt ning hästi seal. Siiski oli veel veidi harjumatu see, et minu ja Merilini emad rääkisid meiega itaalia keeles, kuna inglise keelt nad ei osanud. Kui meil kolmel vedas ja saime kaua magada, siis Aliise pidi sellel päeval juba 5.20 ärkama, kuna pidi umbes tund aega bussiga sõitma.

Kell 9 saime Zisa palee ees kokku ja tegime ka tiiru palees. Pärast seda kõndisime üsna pikalt ning jõudsime lõpuks Normani palee ja Palatine kabeli juurde. (https://www.youtube.com/watch?v=28XfE-4VyK4) Videost saab näha täpsemalt, milline see välja näeb. Sealt eest saime osta ka suveniire perele ning sõpradele. Enne lõunasööki käisime veel meie neljakesi ja meie itaallased (ainult Aliise itaallast polnud) kaubanduskeskuses, kus olid ainult kalliste firmade riided. Kõige kõrgemal korrusel oli rõdu, kust oli super vaade linnale. Pärast seda saime lõunasööki – taaskorda saia ehk jäi mulje, et nad tõesti muud ei söögi. Algselt oli plaanitud veel üks projekti ülesanne meile, kuid kuna ilm oli ilus – päike paistis ning väga palav oli – siis otsustati see järgmisele päevale lükata. Läksime kõik koos Mondello randa. Rand oli linna ääres, seega pidime pikalt bussiga sõitma, et kohale jõuda. Kuid pikk bussisõit oli seda väärt. See rand oli võrratu! Meri oli väga selge, helesinine ning liiv valge. Jahutuseks sõime nende kuulsat saia vahel jäätist. Jäätise kogused olid seal kordades suuremad, kui Eestis ning ka maitse erines palju. Maitse oli aga väga hea. Rannas mängisime võrkpalli ning veel mingeid pallimänge, mida itaallased meile õpetasid.


Pärast rannaskäiku läksime kõik oma kodudesse, et pesus käia ja korda teha end. Seejärel läksime sööma. Hiljem saime kõik taas kokku kesklinnas. Veetsime veidi aega koos, kuid kuna kell oli üsna palju, siis pidime jälle kodudesse minema ning kohe magama. 

Zisa palee ees (Aliise puudub pildilt, sest ootas meid teisel pool maja)


Kaubanduskeskuse rõdul


Mondello rand

Marta

No comments:

Post a Comment