1. Päev Itaalias – teisipäev

Hommikul ärkasime, sõime ja kohe kooli. Kui paljud itaallased ei pea väga kokku lepitud kellaaegadest kinni, siis minul oli sellega vedanud – minu host oli alati õigel ajal kohal. Koolis pidime olema 8.40. Igal maal oli ette valmistatud esitlus teemal „miks välismaalased peaksid nende keelt õppima?“. Ning seejärel õpetati ka oma keelt veidi. Kõik maad kutsusid mõned inimesed ette ja lasid neil lugeda sõnu ning ka lauseid. Seda oli üsna lõbus kuulata, kuidas välismaalased eesti keelsed sõnu hääldavad. Näiteks õpetasime me neile „narivoodi moodi voodi toodi voodipoodi“ ning terve järgneva aja Itaalias korrutasid itaallased seda lauset. Pärast seda oli väike paus ning saime ka itaalia traditsioonilist sööki. Nagu näiteks „arancinid“ - riisipallid, mis on leivapuruga kaetud ning seejärel praetud. Nad söövad ka tohutult palju saia – isegi jäätist söövad nad saia vahel.

Arancinid

Pärast söömist jagunesime gruppidesse. Igas grupis oli vaid üks eestlane, üks iirlane jne, et inimesed seguneksid, õpiks üksteist tundma ning hakkaks teistega rohkem suhtlema, mitte ei suhtleks ainult oma maa inimestega.

Pärast teistega tutvumist esitasid kõik maad oma ette valmistatud sotsiaalvõrgustike powerpoindid – Skype, Instagram, Snapchat Twitter ja Facebook. Neid tutvustati üldiselt ning toodi välja ka positiivseid ning negatiivseid omadusi.

Kui ka need olid kuulatud, olime me vabad. Kuna õues ilm oli halb ning sadas, läksime me kõik koos ühte noortekeskusesse, kus sai mängida piljardit, lauajälgpalli ning muid taolisi mänge. Hiljem käisime kodudes ning õhtul läksime taas välja, et õhtust süüa. Mina, Helene, Marta ning meie itaallased läksime kõik koos pitsat sööma. Pärast tahtsin itaallased veel jäätist sööma minna, kuid kõhud olid liiga täis, seega jäi ära seekord. 

Itaallastele pakkus nalja, kui eestlased palme pildistasid, kuna nende jaoks on need nii tavalised.

Merilin

Valmistume sõiduks 2. projektikohtumisele Itaalias

Palermos tuleb meil üles astuda 3 korral:
1. 5 põhjust, miks peaks õppima eesti keelt
2. Keeletund
3. Skype'i tutvustus ja ülevaade küsitlusest. Skype. ja tekst
Aliise, Marta, Helene ja Merilin harjutavad juba hoolega, et mitte häbisse jääda:-)

Saime juba ka Itaalia kohtumise programmi ja eraldi veel ka õpilastegevuste kava.
Schedule of activities -
Infoleht Itaaliasse sõitjatele

Logokonkurss ja järjejutu kirjutamine

Iga osaleva maa ülesanne oli projektile kujundada logo. Meil oli paar huvitavat kavandit, ja nende vahel otsustasime üheskoos Julia logo kasuks, täpsemalt näeb seda siit.

Suur logokonkurss riikide vahel oli 22. aprillil Erasmus+ projekti kodulehel http://www.eu-topia.eu/. Võitjaks osutus Portugal. Täpsemalt tulemustest:

Võidulogo

Järgmine tegevus oli järjejutu kirjutamine teemal EU-topia. Ülesanne seisneb selles, et iga partner kirjutab loo alguse, annab selle teatud ajal edasi järgmistele ja nii edasi, kuni 6 erinevat lugu on valmis.

Jälle oli andekal Julial tegemist ja ta kirjutas meie esimese osa, mida peab jätkama Iirimaa. Kõik järjejutud laaditakse üles koduleheküljele.

Language questionnaire - analysis.

Kahel tunnil ( 31. märtsil ja 7. aprillil) analüüsisime keeleküsimustikku erinevate vanusegruppide kaupa - 14-15; 16-17; 18-19; 20+
Tegime selle kohta ka diagramme ja graafikuid.

Siin on üldkokkuvõte:

https://docs.google.com/forms/d/1x5_BMU1yLantL0mxF7LwpGdhIJ9AwoGMy39GwmkjjkA/viewanalytics

Chain story writing

Meie õpetajatel tuli Iirimaal idee teha kõigi projektis osalevate õpilastega ühiskirjutamine teemal EU-topia. Iga partner kirjutab loo alguse, annab selle teatud ajal edasi järgmistele ja nii edasi, kuni 6 erinevat lugu on valmis. Õpetaja Liiviga arutasime, millised raamid tuleks loole anda ja tegime siis õpilastega video teistele selgituste jagamiseks.

Siin on ka täpsem juhend:

 One day in 2050 all the participants of EU-topia project get a message: Come quickly to.......

Part 1: Write where and why they have to go ( describe the location, changes in the environment, means of  transport 

Part 2:  Describe the people who gather, what their feelings are, in what form they got the message ( new social media?) 

Part 3: Write about the reason they have to get together in detail.  ( Is it a situation that needs to be solved? Is it a new discovery? Has anybody become world-famous? Is it a disaster or a crisis?) 

Part 4:  What do they do next? How do they solve the situation? How do they react? 

Part 5: Start with the words: Later in the evening........   Write how do they socialise in the evening, activities, memories of their lives in the past 35 years ( since the EU-topia project in 2014-17) 

Part 6: Write the climax of the story and finish it. 

THE ORDER OF THE COUNTRIES IS THE SAME AS SHOWN IN THE VIDEO:

-> PORTUGAL-> ESTONIA-> IRELAND-> ITALY->GERMANY->TURKEY->PORTUGAL-> etc

Esimene osa peab olema valmis 30. aprilliks.

4. päev Iirimaal - 23. jaanuar

Reede - meie viies ja ühtlasi (eel)viimane päev Iirimaal. Järgmine päev koosnes ainult bussi- ja lennukisõitudest.

Mida lähemale tuleb kojusõit, seda kurvemaks me muutume. Oleme oma peredega harjunud ja kõigiga lähedamaks saanud. Isegi vasakpoolne liiklus pole enam hirmutav.

Meie päev algas bussisõiduga Thomand Park Stadiumile, kus käisime rugby muuseumiga tutvumas ja hiljem staadionit vaatamas. Muuseum oli väga hästi ja kaasahaaravalt planeeritud - alguses oli juttu ajaloost ja lõpus oli rugby tänapäevane kultuur. Võib kahtlemata öelda, et rugby on iirlaste seas väga populaarne ja armastatud. Nägime ju kohe, kuidas seal olles olid Iiri poisid õhinas kõigest.

Staadion

"To the Brave and Faithul
Nothing is Impossible"

Hiljem käisime Loch Guri võlusid imetlemas. On legend, et hetkel on järve all kunagine küla.

Kõht oli juba hommikusöögist tühi ja meid ootas lõuna Adare Manoris. Meid kostitati maitsva juurviljasupiga ja erinevate võileibadega. Hiljem avanes meile võimalus näha seal lähedal asuvat hotelli, kus see aeg olid tegelikult renoveerimistööd.

Olgu öeldud, et selles toas maksis üks öö 900 eurot (ilma hommikusöögita)

Kiirustades tuli meil sõita tagasi Castletroysse, kuna mõndadel poistel oli koolis trenn. Meie Ülleriniga sõitsime oma koju, kus saime veidi puhata. Siis tuli hakata valmistuma Joe poole minekuks. Joe, kes võõrustas sakslast, korraldas meile kõigile peo enda majas. Koosolemine oli tore - räägiti juttu, mängiti piljardit, tantsiti limbot ja samuti tähistasime ühe Itaalia poisi sünnipäeva. Kõik koos laulsime talle ja hiljem sõime maitsvat kooki.

Ma võin öelda, et paljudega jaoks oligi see tere-head aega pidu, sest mõndadega sai seal alles esimest korda suhelda ja siis juba oligi järgmine päev äraminek. Tegime mälestuseks pilte, kallistasime ja jätsime kõik hüvasti. Ja oligi viimane öö meie Iirimaa kodus.

Wherever you go whatever you do may the Luck of the Irish be there with you. Irish Blessing

Kati

3. päev Iirimaal- 22. jaanuar

Neljapäeval kell 9 oli start Galwaysse. Galwaysse jõudes paistis päike ja kõik olid põnevil. Mida küll uus päev toob! Jagunesime gruppidesse. Meie tüdrukutega olime oma hostidega team Estonia. Meil oli selle üle hea meel, sest poisid olid väga toredad ja teadsime, et nendega meil juba igav ei hakka. Iirlaste õpetaja Brendan jagas kõigile kaardid, mille järgi orienteeruda linnas. Kõigepealt mindi Galway City Museumi (http://www.galwaycitymuseum.ie/).  Seal saime ise ringi vaadata, giidideks olid meie hostid. Muuseum oli väga põnev ning jagunes mitmele korrusele. Muuseumi kolmandalt korruselt avanes ka väga kaunis vaade linnale ja jõele- River Corrib. Muuseumis käidud, läksid kõik grupid linna mööda laiali. Läksime meiegi poiste juhatamisel linna avastama. Käisime erinevates poodides suveniire ja komme ostmas ning muidugi pidime veelkord läbi astuma Penneyst, et veenduda, et Dublinis midagi kahe silma vahele ei jäänud. Kõhud hakkasid kõigil tühjaks minema, kuid kuna teadsime, et varsti läheme kõik koos restorani, siis otsustasime, et sööma me ei lähe. Võtsime hoopis kõik ühes mõnusas kohvikus kuuma kakaod. See oli tõesti maitsev, vahukommidega ja puha. Nalja sai meil palju. Poisid õppisid ära ka eesti keelse sõna- kaheksa, sest kakaod tellides oli vaja ütelda, et meid on kokku kaheksa. See sõna jäi neil hästi meelde. Nende lemmikuks sõnaks sai ka- ikka. Seda sellepärast, et Galways trehvasime linna peal õpetajatega kokku. Nemad küsisid, et kuidas meil läheb, kas kõik korras. Mina vastasin, et ikka, ikka on. Kati hostile Tiarnanile jäi see kõrvu. Ta küsis mis see tähendab ja edaspidi võis nende suust seda sõna tihti kuulda. IKKA! Galway tänavatel jalutades nägime ühtäkki tuttavat kuju. Omalegi üllatuseks avastasime Eduard Vilde ja Oscar Wilde kuju Iirimaalt! Selle sama kuju, mis on ka Eestis, Tartus. Kujul oli nii eesti keelset kui ka iiri keelset teksti. Ja otseloomulikult tuli meil pähe mõte panna iirlasi eesti keelt lugema. Iirlased lugesid eesti keelt üpris hästi aga ega meiegi pääsenud. Tuli ka meil iiri keelset teksti lugeda. Naerda sai piisavalt! Aeg lendas linnutiivul ning pidime seadma sammud Galway katedraali (http://www.galwaycathedral.ie/)  suunas, sest kella kaheks pidime katedraali juurest startima. Galway katedraal oli väga kena, vaikne muidugi ja päris suur. Istusime mõnda aega ja vestlesime. Peagi läksime bussi ning sõit merandide restorani (http://www.padraicinsrestaurant.com/)  suunas võis alata. Söök! Bussist välja astudes nägime väga kaunist vaatepilti. Me olime tulnud Atlandi ookeani juurde restorani! No tohoh, seda poleks nüüd küll uskunud, et ühel päeval restoranis sõpradega süües saan Atlandi ookeanile pilku heita. Elu on ikka ilus küll! Vaatepilt oli tõesti lummav. Hingasime ookeani hõngulist õhku ning läksime restorani. Toit oli väga maitsev ning portsjonid olid suured. Meie tüdrukutega teist käiku ei jõudnudki lõpuni süüa. Pärast kuulsime, et meie poisid olid jäägid nahka pistnud. Harjumatu mõelda, sest Eestis nii ei tehta tavaliselt, kuid äärmiselt mõistlik! Milleks raisata toitu. Söödud, joodud, läksime välja ookeani äärde. Tehti palju pilte ja visati lutsu. Mõnus oli hingata teist õhku, ookeani õhku. Tuli aga edasi minna. Teele jäi Spidal Craft Village (http://www.ceardlann.com/ ), pisike küla suveniiripoodide koht, mis mõeldud turistidele. Suvel olevat seal turiste päris palju. Sealt läksime edasi Salthilli (http://salthill.galway-ireland.ie/), mis on üks Iirimaa kuumemaid puhkelinnu. Väljas oli pime, kõndisime tänavatel ja hingasime teistsugust melu. Kuna aega oli antud palju läksime mängukeskusesse, kus oli väga palju erinevaid mänge. Bussi tagasi jõudes avastati, et 3 poissi on puudu. Selgus, et nad olid ujuma läinud. Väljas oli pime ja vesi oli jahe! Õnneks nad maha ei jäänud. Niisiiis seadsime sammud tagasi Castletroysse. Castletroy pargis mahutasime end autodesse ja läksime minu ning Kati koju. Kavatsesime vaadata õudukat, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest juttu jätkus kauaks. Ja sööki ka! Meie ema oli valmistanud maitsvaid kanatiibu ja laual oli ka palju muud näksimist. Väga tore õhtu oli, sai palju naerda, süüa ja inglise keeles rääkida. Peagi oli kell palju ning meie kallid külalised pidid lahkuma. Lohutas vaid see, et homme on uus päev iirlastega, mis on sama hea või veelgi parem. Aitasime emal koristada ning heidsime seejärel magama, mõeldes juba homsele päevale.

                                                                Galway katedraal

                                                                  Salthilli mängukeskus

                                                              Atlandi ookean ja iiri poisid

                                                             Oscar Wilde ja Eduard Vilde