Laupäev algas sellest, et saime tunnikese kauem magada.
kooli ette jõudes said hüvasti jätta need, kes ära saatma ei saanud tulla mingil põhjusel ning tihe pildistamine ja kallistamine käis. (Näha oli ka pisaraid)
Ning soovisime ka õnne Avelile, kellel oli äsja sünnipäev
Kui õnned olid soovitud asusimegi Tallinnasse kurvale teekonnale, kus sai kuulda nii Kristjani kitarrimängu kui ka iirlaste laulmist.
Tallinnasse jõudes sõitsime läbi linna nauditavamate osade, kus külalised said nautida kauneid hooneid ja merd näha. Samuti said külalised eemalt pilgu peale heita ka meie laululavale, mis oli endiselt lumega kaetud.
Pärast bussituuri sai teha ühe kosutava jalutuskäigu. Kõik said veel vabaaega, et ikka saaks viimased jutuajamised aetud või siis söömas käia .
Lõpuks juhatasime kõik peale iirlaste hotelli, kus me pidime nendega hüvasti jätma. Samuti ka iirlastega, sest jäime Kristjaniga linna peale.
Kokkuvõtteks võin öelda, kuigi see oli üks kurnav ja väsitav projekt oli asi seda väärt ning tunnen ennast kogemuse võrra targemana!
No comments:
Post a Comment